Kalendrid valmis!

 

Hiina kalendris algas jänese aasta. Meie klassi lapsed osalesid kooli jänese joonistamise konkursil

 Tublid joonistajad Tuuli, Helean, Harald, Jasmin ja Sandra H. Pildilt puuduvad Clara Luna ja Sandra S. 

Hullu Teadlase teadusprojekti 3. katsetund: mis on maitsvam, kas hapukurk või marineeritud kurk?

Tänases Hullu Teadlase katsetunnis rääkisime hapendamisest ja marineerimisest, hapendatud kurkidest ja marineeritud kurkidest.

Kurk on olnud inimese toidulaual üheks väärtuslikumaks toiduaineks aastatuhandeid — juba Aristoteles ja Hippokrates on pidanud kurki ülimalt väärtuslikuks ja tervislikuks toiduaineks. Värsked kurgid on alati olnud paljudele tervendajatele üks kasutatumaid ravivahendeid. Aga kuidas on hapendatud ja marineeritud kurkidega. Kas nad on tervislikud? Kumb neist on (õpilase) kehale tervislikum?

Viimastel aastatel on rohkem hakatud rääkima probiootikumide kasulikkusest, mille taga peitub ka hapukurkide suur vägi. Ohtralt leidub probiootikume teisteski fermenteeritud toiduainetes. Hapendamine on ilma kahtlusteta kõige tervislikum viis kurke säilitada ning karta ei tasu ka seda, et värskes kurgis peituvad vitamiinid hapendades kuskile kaotsi läheksid — vastupidi: väekad vitamiinid püsivad purgis kenasti kuni kevadeni ja saavad lisaks rikastatud fermenteerimisel tekkivate “heade bakteritega”. Seega peetakse hapukurki suurepäraseks kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi ja naatriumi ning A-, B- ja PP-vitamiini allikaks. Lactobacillus-bakterid kontrollivad halva mikrofloora kasvu ja aitavad asustada soolestikku puuduvate kasulike mikroorganismidega. See aitab parandada seedetrakti funktsiooni ja tugevdada immuunsüsteemi. Hapukurke on kasulik süüa ja nad teevad kõhule pai!

Marineeritud köögiviljadel on rikkalikum maitse ja pikem säilivusaeg. Marinaadis olevad happed ja suhkur hävitavad aga mikrotoitained ja vitamiinid ning mikroorganismid ei saa sellises keskkonnas areneda.

Hapendatud kurgid on tervislikumad kui marineeritud. Nad säilitavad enamiku kasulikest ainetest ja aja jooksul tekivad neis väärtuslikud piimhappebakterid.

Meie maitsesime mõlemat kurki ja tuleb tunnistada, et enamus lastele meeldis marineeritud kurk rohkem kui soolakurk. Seega järeldasime, et ebatervislikumad asjad kipuvadki olema maitsvamad kui tervislikud toidud.

Oli põnev ja õpetlik tund!

Aitäh Ronja isa Raimond, et toetasid õpetajat hapukurkide ostmisega! Suur aitäh kogu klassi poolt!

Hullu Teadlase teadusprojekti 2. katsetund: mis värvi jook on kõige maitsvam?

 Täna toimus Hullu Teadlase teadusprojekti “Maitsete uperpallid” maitsmiskatse number 2: mis värvi jook on kõige maitsvam?

Kas teadsid, et maitse tajumist mõjutab ka toidu värv?

Inimesed valivad toitu kõikide meeltega ning suurt rolli mängib nägemis- ja maitsemeele koostöö. Nimelt annavad inimesed mitmetele värvidele juba enne proovimist alateadliku maitsenüansi – nii toovad rohelist värvi toidud mõtteisse hapu maitse, must värv meenutab kibedat ning punased toidud seostuvad magusate maitsetega.

Selline alateadlik maitsete omistamine annab üheltpoolt võimaluse näiteks restoranidele mängida inimeste meeltega, serveerides mürkrohelist värvi šokolaadikooki või musta värvi jäätist.

Paljud lapsed said aru, et viide erinevat värvi mahl oli ühte maitset - värvi oli andnud erinev ökoloogiline toiduvärv. Mõnede laste maitset mõjutas värv. Siniseid ja rohelisi jooke on juba poeski, rääkimata kollastest ja punastest. Ent kuidas juua musta mahla? Kuidas see maitseb?

Hullu Teadlase teadusprojektis "Maitse uperpallid" osalejad

Helean

Sandra

Tuuli

Ronja

Clara Luna

Harald

Sandra

 

Hullu Teadlase teadusprojekti 1. katsetund: mis maitset tunned? On see soolane, magus, mõru või hapu?

Täna oli meil oma teadusprojekti esimene tund. Kuulasime Hullu Teadlase tervitust ja maitsesime tema poolt meile saadetud maitsepabereid.

Siis rääkisime maitsmiselundist - keelest. Inimese maitsmiselund keel on tugev ja paindlik lihas.

Keele suur liikuvus aitab toidul suus liikuda nii, et me saaksime seda hammaste abil peenestada. Samuti abistab keel neelamisel. Keele pinnal on palju erineva ehitusega keelenäsasid. Näsade tipus on maitsmispungad, milles asuvad tunderakud. Vaatasime, kuidas maitsmisnäsad suurendatult välja näevad.

Maitse tundmiseks on vaja sülge; söögis olevad ained peavad süljes lahustuma. Kui keel on kuiv ja sülge vähe, siis me maitset ei tunne. Kui kuivale keelele asetada šokolaad, siis inimene selle maitset ei tunne. Meiegi kuivatasime keele ära, proovisime ja veendusime, et komm oli maitseta.

Siis algas tunni huvitavam osa: lapsed said kinnisilmi maitsta 8 erinevat maitset ja pidid kirjutama lehele, kas maitse oli soolane, magus, hapu või mõru. Oh neid nägusid ja kätega vehkimist mõne maitse puhul!

Hiljem kontrollisime, kas vastused, mis paberile kirjutatud said, olid õiged. Maitsete hulgas oli magusat (mesi, moos), haput (sidrunihape), soolast (sojakaste, salsakaste, soolalahus), mõrkjat (kange sinep, tšillipasta).

Meil oli tõsiselt tublisid maitsete tundjaid - 100% õigeid maitseid!

Järgmiseks nädalaks jäi ka väike kodune töö. Kohtume juba järgmisel kolmapäeval!